Juhised on pikaajalistel ja hoolikatel katsetustel põhinevad soovitused. AS Würth ei võta vastutust lõpptulemuste kohta kasutuskohtade suure hulga ja meist sõltumatute ladustamis- ja töötingimuste tõttu. Vajadusel kontrolli toote sobivust kasutuskohaga enne kasutamist. Olulisemad mõisted Mõisted Selgitus Lisand Ained, mida lisatakse määrdeainetele väikeses koguses nende omaduste parandamiseks. Avariiolukorras töötamise omadus Määrdeaine võime olla ebapiisava määrimise korral vastupidav kulumisele ja suurele hõõrdumisele. Avariiolukorras töötamise omadused saavutatakse sageli tahkete määrdeainete, nt PTFE abil. OMC2 Vedel metallorgaaniline ühend, millel on molübdeensulfiidi eelised (vähendatud hõõrdeomadused, alanenud kulumine) ilma tahke määrdeaine puudusteta (halb stabiliseerumine õlis). Konsistentsus Konsistentsus on määrdeaine iseloomuliku tunnuse mõõt. Seda mõõdetakse kasutamata või kasutatud määrdesse sissevajumissügavusena. Konsistentsust määratletakse vastavalt NLGI-le (rahvuslik määrdeainete instituut). Määrdeainete lihtsamaks tähistamiseks on kogu konsistentsuste vahemik jaotatud 9 klassi mõõdetuna sissevajumissügavuse järgi. Viskoossus Vedeliku viskoossuse all mõistetakse takistust, mida põhjustavad vedeliku molekulid liikumisel üksteise suhtes. Seda takistust nimetatakse ka sisehõõrdumiseks. Tilkpunkt Katsetatavat määrdeainet kuumutatakse standardses tiiglis kindlaksmääratud kiirusel, kuni toimub vedeldumine, st seni kuni kukub esimene määrdeaine tilk. Protsessis mõõdetud temperatuur määratakse täpselt kindlaks. Kulumistegur Kulumine tekib hõõrdumise ja liugpindade kokkupuute tõttu pärast määrdekile lagunemist. Kulumistegur on kulumisastme mõõt. Korrosiooniaste Korrosiooni hinnatakse katseplaatide hindamise alusel. Korrosiooniaste näitab korrosiooni ulatust. Hinnanguskaala ulatub 0 (korrosiooni ei ole) kuni3 (tugev korrosioon). Väikese viskoossusega määrdeaine Poolvedela konsistentsusega määrdeaine aeglaselt töötavate ja/või konstruktsioonilistel põhjustel raskesti tihendatavate käigukastide määrimiseks. NLGI klass Vt konsistentsus Tihedus Tihedus on määrdeaine mass g ruumala ml kohta määratuna toatemperatuuril (20 °C ). Leekpunkt Leekpunkt on muutuja, mis võimaldab hinnata aine tuleohtlikkust. Katsetatavat ainet kuumutatakse aeglaselt lahtises (ISO 2592) või kinnises (DIN 51 755) tiiglis ning selle kohal liigutatakse väikest kindla suurusega leeki, kuni katsetatava aine kohale kerkivad gaasid hetkeliselt süttivad. Baasõli Baasõli on määrdeainete ja -õlide põhikomponent. Oksüdeerumine Keemiline reaktsioon, mis põhjustab määrdeaine vananemist. Sünteetilised õlid Vastandina mineraalõlidele on need sünteetiliselt valmistatud õlid. Sünteetilistele õlidele on tavaliselt omane hea viskoossus-temperatuur käitumine, vähene koksistumine, madal hangumispunkt, kõrge termiline stabiilsus ja hea keemiline püsivus. Paksendi Määrded koosnevad õlikomponendist, mis sisaldub paksendis nagu käsnas. Tavapäraste paksendite hulka kuuluvad seebid, nagu nt liitiumi-, kaltsiumi- ja naatriumiseebid või kompleksseebid, kaltsiumi-, baariumi- ja liitiumi kompleksseebid, samuti polükarbamiid ja bentoniit. Koksistumisjääk Jäägid moodustuvad siis, kui õli mõjutab suur termiline koormus. See võib põhjustada väga suurt kulumist. SKF Emcor meetod (DIN 51802) Standardiseeritud katsemeetod määrdeaine korrosioonitõrje omaduste hindamiseks veerelaagrites. PTFE Polütetrafluoroetüleen,(Tefloni keemiline nimetus). SRV test (DIN 51834) Mudeltester määrdeainetele ja materjalidele vibratsioon-hõõrdesüsteemis. Koormust, temperatuuri ja geomeetriat saab reguleerida vastavalt nõudmisele. 10
RkJQdWJsaXNoZXIy NzYwOTI=